Kamis, 16 Februari 2012

Loron Direitus Umanus Importante ba Libertasaun

DILI—Vise Primeiru Ministru José Luís Guterres hateten komemorasaun loron mundiál Direitus Umanus iha Sábadu (10/12) ohin, sai hanesan loron importante ba libertasaun nasionál no demokrásia iha Timor Leste.

“Ita hanesan nasaun ne’ebé tama iha luta kontra violasaun direitus umanus, loron ne’e importante ba ita tomak no reflesaun ba ita ne’ebé moris iha jerasaun ida ne’e atu labele haluha maluk sira ne’ebé la hamutuk ona ho ita ba independénsia no demokrásia,” José Luís dehan ba jornalista sira iha Sentru Konvensaun Dili, Sesta (09/12), relasiona komemorasaun loron Direitus Umanus ba dala 62 iha Sábadu ohin.

Komemorasaun ba loron Direitus Umanus iha Timor Leste, sei hala’o iha Distritu Liquiça ne’ebé sei deskuti kona-ba direitu asesu ba rai no promeve dezenvolvimentu nasionál inkliu mós fahe sertifika kona-ba rai nian.

Komemorasaun ne’ebé organiza husi Ministériu Justisa ne’e sei partisipa husi Prezidente Repúblika, Primeiru-Ministru, Prezidente Parlamentu Nasionál, Reprezentante Espesiál Sekretáriu-Jerál Nasoens Unidas nian no reitór UNTL (Universidade Nasionál Timor Leste) no sira seluk tan.

Depois de komemorasaun, Ministériu Justisa sei hala’o semináriu kona-ba asesu ba rai no dezenvolvimentu nasionál.

Violasaun Kontinua Mosu

Judisiál Sistema Monitorizasaun Programa (JSMP) rekoñese teoria kona-ba konvensaun Direitus Umanus Estadu TL implementa ho di’ak, maibé realidade prátika maka hatudu númeru violasaun direitu umanus iha aspetu barak kontinua akontese.

Kemauan polítika ita nian iha ona liu-liu aspetu teoria ita hatúr ona fondasi hodi eziji ita nia direitu. Maibé iha prátika, ha’u bele dehan violasaun direitus umanus barak kontinua akontese,” Diretór Ezekutivu JSMP, Luís Oliveira Sampaio ba Timor Post iha nia servisu fatin, Segunda (05/12).

Violasaun direitus umanus ne’ebé nia mensiona maka hanesan oknum Polísia Militár ida baku mate ferik ida iha Maskarinhas tamba deskonfia buan, kazu violasaun hasoru estudante universitáriu ne’ebé halo demonstrasaun.

Nune’e mós, nia dehan, dezafius balun ne’ebé estadu hasoru maka labarik barak kontinua la’o iha estrada no halo ema barak kestiona. Ida ne’e hatudu katak kapasidade Estadu presiza ema barak nia atensaun. Signifika, tuir nia, Governu sé de’it maka kaer ukun ema hotu tenki tau iha konsiénsia katak Governu ne’e nasaun nian. Entaun, erru balun ne’ebé Governu refere halo sala presiza kuriji ho argumentus ne’ebé krítiku.

Luís esplika TL mós ratifika ona konvensaun direitu sivil no polítika, direitu labarik, anti tortura, direitu konaba CEDAW, konvensaun direitu ekonómiku, kultural ho konvensaun seluk ne’ebé tuir regra internasionál.

Politikamente, nia haklaken, TL hatudu nia vontade tebes hodi kumpri nia obrigasaun tuir lei internasionál.

Iha fatin ketak, Diretór ONG Forum Tau Matan, João Pequinho hateten, tuir sira nia observasaun, situasaun direitus umanus em jeral di’ak, kompara ho gráfika violasaun direitu umanus iha Sudeste Ásia Pasífiku.

“Haree husi ami nia partisipasaun iha Sesaun Universál Periodika Review iha Jenebra fulan kotuk hatudu katak nasaun ne’ebé túr iha Konsellu Direitu Umanus ONU apresia direitu Umanus iha TL,” nia tenik.

Pequinho dehan mezmu konsellu ONU apresia maibé sira mós preokupa ho situasaun balun liu-liu direitu ba ekonómiku no sosiál. Realidade hatudu direitu ba hela fatin hatudu momos povu TL maioria moris iha kondisaun uma at, kualidade edukasaun ladi’ak, asesu ba bee-moos mínimu, asesu eletrisidade mínimu no saneamentu ladi’ak.

Nune’e, nia rekomenda ba Governu atu halo investimetu bo’ot ba setór hirak ne’e hotu no kria kampu servisu hodi redús númeru dezempregu iha TL.

EUA Apresia

Embaixadora Estadus Unidus da Amerika (EUA) iha Timor Leste (TL) Judith Fergin hateten, komitmentu TL ba demokrasia no direitus umanus hetan apresia husi Estadus Unidus no mundu tomak.

“Tinan oin mai, sidadaun Timor-Leste sei iha tan oportunidade ida hodi pratika sira nia direitu fundamental, kapasidade hodi hili sira nia governu. Ita fahe Timor-Leste nia aspirasaun ba eleisaun ne’ebé livre, justu, no paz, ”Judith Fergin haktuir iha ninia mensajem ne’ebé diariu ne’e asesu, sesta (09/12) via email.

Fergin haktuir, USA ninia saudasoens ba nasaun foun ida ne’e ninia susesu hodi hametin estadu de direitu, reforsa profesionalismu iha seitor seguransa, no habelar asesu ba justisa hanesan xavi importante ba demokrasia, komitmentu husi guvernu no sosiedade sivil hodi kombate problema barak sira seluk ne’ebé halakon sira nia dignidade, inklui violensia baseia ba Jeneiru no tráfiku umanu.

“Amerika la harí direitus umanus. Realmente, ida ne’e kontrariu. Direitus Umanus mak hari Amerika,”antigo prezidenti Estadus Unidus Jimmy Carter koalia konaba Estadus Unidus, maibé koalia refere liu ba Timor-Leste, nasaun ida ne’ebé luta ba independensia no istoria sai hanesan nasaun ida ne’ebé tau direitus umanus iha prinsipiu ou konsiensia nasionál nia laran.

Mensajem ne’e mós hatutan, patriota husi nasaun atu defende direitu fundamental individual, sivil no polítika. Prinsipiu direitus umanus hakerek mós iha konstitusaun. Ho parseira permanente ne’ebé harí ho fiar direitus umanus mak prioridade.

“Loron Diretus umanus 2011, mai ita selebra ita nia parseira ne’ebé forte no hare ba oin atu kontinua serbisu hamutuk ba serbisu importante ida ne’e. Estadus Unidus iha komitmentu atu ajuda Timor-Leste atinji nia objektivu atu sai nasaun ida ne’ebé forte, demokratiku, dame no prosperu”.

Nia dehan, EUA kontinua serbisu hamutuk ho governu no sosiadade sivil atu hasae konsientizasaun kona ba direitu fundamental. “Ami sei kontinua suporta esforsus atu responde ba dezafius de abuzu ne’ebé sei kontinua no grantia akuntabilidade. Ami sei kontinua suporta judisiariu, prokurador, polisia, advogadu direitus humanus, organizasaun legal sira, ONG, no media kuandu sira harí defeza ne’ebé forte ba direitus sidadaun hotu-hotu”.

Nune’e mós, EUA sei suporta eleisaun tinan oin ho treinamentu no monitorizasaun. “Ami sei kontinua serbisu hamutuk metin liu tan ho governu no komunidade sira iha area saude, edukasaun, no oportunidade rural, ”Fergin realsa.

Hanesan promesa Sekretariu Estadu Hillary Clinton, “ohin loron, loron-loron, Estadus Unidus hamrik hamutuk ho ema sira ne’ebé iha komitmentu atu halo vizaun konsagra iha Deklarasaun Universal Direitus Humanus, realidade ba ema hotu-hotu, ”Fergin dehan tan.

Tidak ada komentar:

Posting Komentar